Puudega või puudeta?

Kes on puudega inimene? Või kes mitte? Kust jookseb piir puudelisuse ja mittepuudelisuse vahel? Kelle peale mõtleme, kui kuuleme räägitavat erivajadustega inimestest? Kes on inimesed, keda puudetemaatika isiklikult puudutab? Või äkki teab keegi üles lugeda need, keda see ei puuduta?

Eesti invapoliitika üldkontseptsioonis esitatud mõistete kohaselt tähendab väljend "puue" inimese mõne anatoomilise, füsioloogilise või psühholoogilise struktuuri või funktsiooni kaotust või kõrvalekallet. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse §-s 2 on "puude" mõiste eeltooduga enamvähem sama. Lisatud on, et selle seaduse mõttes on puudel kolm raskusastet: sügav puue, millest tingituna isik vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt, raske puue, millest tingituna isik vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet kas kogu päeva või kogu öö vältel ja keskmine puue – sel puhul vajab inimene toimetulekuks osalist kõrvalabi.
Seaduse keel on, teadagi, keeruline: struktuurid ja funktsioonid, nende kaotused, kõrvalekalded, toimetulek ja –tulematus. Ilmaelu ise on paraku veel tükkmaad keerukam. Kuivõrd kompenseerib mõne funktsiooni äraolekut või puudujääki inimese optimistik meel? Või tahtejõud? Või leidlikkus? Lähedaste toetus? Nutikas abivahend, tehnoloogia? Internetiportaali Ratastool avalehel on kirjas: Puue pole ei haigus ega õnnetus, puue on eluviis. Mida arvate asjast teie?


Helen (20), üliõpilane
Tänapäeva nartsissistlik elufilosoofia peab ideaaliks säravvalge naeratusega, piitspeenikest ja solaariumipruuni inimest. Selle arusaama järgimine võib aga viia pöördumatute tagajärgedeni. Treeninguhullus, näljutamisest põhjustatud sisemised haigused ja nahavähk – need on vaid mõned ohud, mille tagajärjeks ongi puudelisus. Mitte ainult väliselt kehalises mõttes, vaid ka vaimselt. Mis aga puutub puuetesse nagu liikumispuue ja vaimupuue või nägemispuue, siis mina arvan, et meil kõigil on mingi viga küljes. Mõni on nähtav, teine jälle mitte. Mõni puue laseb elada, teine teeb inimese elu keeruliseks. Kui nii on, siis peab ühiskond ja teised inimesed appi tulema ja korraldama, et puudega inimene saaks oma elu elatud. Puue ei tohi muuta inimesest heidikuks.

Maiu (67), pensionär
Ma olen ise puudega – mul on südamestimulaator. Kunagi vene ajal läksin tootvale tööle suuremat pensioni teenima. Selle viie aastaga rikkusin tervise ära. Pensioniga läks nagu läks – kasu polnud sest rügamisest miskit! Eks vist paljudel eestlastel on tervis läinud töötegemise nahka. Ja pole tänapäeval siin midagi paremaks läinud. Paljukest meil selliseid inimesi on, kes 8 tundi töötavad ja seejärel puhates mõnusat õhtupoolikut naudivad? Ikka tehakse kodus veel teine tööpäev otsa, või käiakse õhtul lisa teenimas. Eks need ole need odava tööjõu maa mured. Pärast on kõik haiged ja invaliidid. Ettevõtjal läheb vähe palgaraha, aga riik peab kõvasti kulutama ravimise ja sotsiaalabi peale.

Helina (23), üliõpilane 
See on mingi puudujääk normaalseks toimimiseks. Puudega inimene on isik, kellel on kas mingi vaimne, füüsiline puudujääk, mis takistab tal normaalset toimimist.

Iiris (25), stjuuardess 
Puudega inimene on minu jaoks see, kes on tervislikus mõttes erivajadustega. Samas olen ma mõelnud, et tegelikult vahe puudelise ja terve inimese vahel on tihtipeale väga väike. Samas on see klassifikatsioon vajalik, sest mingi regulatsioon peab olema

Kristi (24), õpetaja 
Puue on vaimne või füüsiline takistus, mis segab nn. normaalselt elada. Puudega inimene on see, kellel see takistus on 

Mati (60), pensionär
Mina olen ise ka töövõimetuspensionil. Puue on vigastus või kõrvalekalle, mis takistab inimese normaalset elu, toimimist ja igapäevast tegevust. On erinevaid puudeid nagu liikumispuue, kuulmispuue, rääkimispuue jne. Puudega inimene on see, kellel on need puudused või kõrvalekalded. Alati ei saa öelda, et puudega inimene on haige. 

Sirje (53), raamatukogu juhataja
Puue on see, mis segab inimese normaalset tegevust - see võib olla vaimne või füüsiline. Puudega inimene on inimene, kellel normaalseks eluks on vaja kellegi teise abi. Või saab ta ise hakkama, kuid see on raskendatud. Puudega inimene erineb veidi tavainimesest.

Kristiina (25), üliõpilane 
Minu arvates on puue midagi, mille tõttu midagi inimese organismis ei tööta täisväärtuslikult ja kõiki võimeid kasutades. Samas ei pruugi puue takistada täisväärtuslikku elu elamast. Puudega inimene on inimene nagu iga teine meie ühiskonnas, kuid lisaks tavalistele argimuredele tuleb temal tihtipeale tegeleda veel oma puudest tingitud probleemidega, et olla võimalikult võrdne ja keskmise inimesega samaväärselt ühiskonnale pakkuda.